Alustame Eesti valuuta ajaloo uurimist alates 1918. aastast. Siis astus ametlikult käibele Eesti kaubamärk. See võrdub 100 penniga, oli kasutuses täpselt 10 aastat. Pärast ametlikku rahaühikut sai Eesti kroon, mis koosnes 100 sendist. Vahetuse ajal oli võimalik saada 1 kroon 100 marga eest, mis olid ringluses eelneva 10 aasta jooksul. Krooni kasutati 1940. aastani, pärast seda vahetati omavääring väga sageli. Mõelge järgmiste aastate uuendustele:

• NSVL rubla. See oli kasutuses 1940–1941. NSV Liidus on rubla eksisteerinud alates 1923. aastast, kuid Eesti kasutas seda ametliku valuutana vaid 1 aasta;
• okupatsioon Reichsmark. Seda kasutati aastatel 1941–1944;
• NSVL rubla. Alates 1944. aastast kasutati seda riigi vääringuna kuni 1992. aastani;
• Aastatel 1992–2011 võeti ametlikult kasutusele Eesti kroon, mida hakati esmakordselt kasutama aastatel 1928–1940.

Selliseid muutusi täheldati Eesti valuutasüsteemis perioodil 1918-2011. Need mõjutasid riigi majandust üsna tugevalt, sest sageli pidid nad ümber korraldama mõne teise valuuta ja lahendama kõik sellega seotud probleemid ja formaalsused.

Täna on Eesti ametlikuks valuutaks euro

aastal koostas valitsus ajakohastatud arengukava, mis sisaldas ka riigi vääringu muutmist. Ja vastavalt ettevalmistatud projektile hakkas riik 1. jaanuarist 2011 ametlikult kasutama eurot. Nad plaanisid selle valuuta kasutusele võtta 2007. aastal. Kuid inflatsioon toimus Eestis tempos, mis ei vastanud Maastrichti kriteeriumidele. Seetõttu tuli riigi üleviimine teist tüüpi valuutale edasi lükata.

12 mail 2010 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku Eesti liitumiseks eurotsooniga. See juhtus tänu sellele, et riik suutis täita kõik eurole üleminekuks vajalikud tingimused ja tingimused. Lõplik otsus selles küsimuses tehti 8. juunil 2010. Seejärel kiitsid nad heaks praeguse valuuta ametliku vahetuskursi. 1 euro sai osta 15,6466 Eesti krooni eest.

Praeguseks on eurot edukalt kasutatud riigi vääringuna. Sama rahaga antakse Eestis välja laene, nende väljastamise tunnused leiate temaatiliselt lehelt.

Miks võib eurole üleminekut nimetada riigile suureks sammuks? Kõik on siin äärmiselt lihtne:

• me räägime kõige stabiilsemast valuutast;
• Eurot aktsepteeritakse peaaegu kõigis maailma arenenud riikides, nii et raha vahetamise ja kasutamisega ei teki probleeme;
• valuutal on tulevikus head väljavaated;
• eurodes saab laenu igas finantsasutuses, selle kinnituseks vaadake lehte kiirlaenraha.ee.

Need on ainult peamised eelised, mida tunti riigi üleminekul uut tüüpi valuutale.