Alustame Eesti valuuta ajaloo uurimist alates 1918. aastast. Siis astus ametlikult käibele Eesti kaubamärk. See võrdub 100 penniga, oli kasutuses täpselt 10 aastat. Pärast ametlikku rahaühikut sai Eesti kroon, mis koosnes 100 sendist. Vahetuse ajal oli võimalik saada 1 kroon 100 marga eest, mis olid ringluses eelneva 10 aasta jooksul. Krooni kasutati 1940. aastani, pärast seda vahetati omavääring väga sageli. Mõelge järgmiste aastate uuendustele:

• NSVL rubla. See oli kasutuses 1940–1941. NSV Liidus on rubla eksisteerinud alates 1923. aastast, kuid Eesti kasutas seda ametliku valuutana vaid 1 aasta;
• okupatsioon Reichsmark. Seda kasutati aastatel 1941–1944;
• NSVL rubla. Alates 1944. aastast kasutati seda riigi vääringuna kuni 1992. aastani;
• Aastatel 1992–2011 võeti ametlikult kasutusele Eesti kroon, mida hakati esmakordselt kasutama aastatel 1928–1940.

Selliseid muutusi täheldati Eesti valuutasüsteemis perioodil 1918-2011. Need mõjutasid riigi majandust üsna tugevalt, sest sageli pidid nad ümber korraldama mõne teise valuuta ja lahendama kõik sellega seotud probleemid ja formaalsused.

Täna on Eesti ametlikuks valuutaks euro

aastal koostas valitsus ajakohastatud arengukava, mis sisaldas ka riigi vääringu muutmist. Ja vastavalt ettevalmistatud projektile hakkas riik 1. jaanuarist 2011 ametlikult kasutama eurot. Nad plaanisid selle valuuta kasutusele võtta 2007. aastal. Kuid inflatsioon toimus Eestis tempos, mis ei vastanud Maastrichti kriteeriumidele. Seetõttu tuli riigi üleviimine teist tüüpi valuutale edasi lükata.

12 mail 2010 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku Eesti liitumiseks eurotsooniga. See juhtus tänu sellele, et riik suutis täita kõik eurole üleminekuks vajalikud tingimused ja tingimused. Lõplik otsus selles küsimuses tehti 8. juunil 2010. Seejärel kiitsid nad heaks praeguse valuuta ametliku vahetuskursi. 1 euro sai osta 15,6466 Eesti krooni eest.

Praeguseks on eurot edukalt kasutatud riigi vääringuna. Sama rahaga antakse Eestis välja laene, nende väljastamise tunnused leiate temaatiliselt lehelt.

Miks võib eurole üleminekut nimetada riigile suureks sammuks? Kõik on siin äärmiselt lihtne:

• me räägime kõige stabiilsemast valuutast;
• Eurot aktsepteeritakse peaaegu kõigis maailma arenenud riikides, nii et raha vahetamise ja kasutamisega ei teki probleeme;
• valuutal on tulevikus head väljavaated;
• eurodes saab laenu igas finantsasutuses, selle kinnituseks vaadake lehte kiirlaenraha.ee.

Need on ainult peamised eelised, mida tunti riigi üleminekul uut tüüpi valuutale.

Paljud eksperdid ja analüütikud ütlevad, et eestlased kulutavad toidule palju raha. See ei võimalda neil eraldada vajalikke summasid muudele kuluartiklitele. Seetõttu peate suurema omandamise korral tegelema kogunemisega või korraldama laene. Muidugi on ilma kasumiaruandeta laenu saamine Eestis lihtne. Suured ja väikesed pangad pakuvad arvukalt krediidiprogramme, pakkudes klientidele soodsaid tingimusi. Siin saate tarbimislaenu või sihtlaenu, võtta väikese või suure laenu, valida kinnisvara ostmiseks laenuprogrammi või reisikorralduse. Eestlaste võimalused on praktiliselt piiramatud. Kuid küsimus, kas toiduhinnad on Eestis tõesti nii kõrged, jääb lahtiseks.

Kuidas on teistes riikides asjad

Alustades Eestist, märgime, et keskmised elanikud kulutavad toidule umbes 30% sissetulekust. Kui me räägime kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest, kes saavad head palka, peavad nad kulutama umbes 25% oma sissetulekust. Mis puutub inimestesse, kellel pole kõrgharidust ja kindlat ametit, siis nad lahkuvad toidupoodides kuni poole kuusissetulekust.

Mõistmaks, kas selle pärast tasub muretseda, kas selline olukord on tõesti rahuldav, mõelgem, kuidas on teistes riikides asjad. Siin on mõned konkreetsed näited:

• Läti, Leedu, Poola, Soome – siin kulutatakse toidule umbes 34–36% kuusissetulekust;
• Bulgaaria – selle elanikud kulutavad toidule umbes 44% sissetulekust;
• Ungari, Horvaatia – siin maksab toit pool kodanike kuusissetulekust;
• Saksamaa – ainult 28% sissetulekust tuleb toidu ostmisega;
• Prantsusmaa – prantslased ostavad toitu, mis moodustab 36% sissetulekust;
• Suurbritannia – riigi kodanikud kulutavad toidule umbes 28% sissetulekust.

Nii näeme, et tõesti on Eestis toidukulud üsna kõrged. Mis on selle põhjus?

Miks on emissiooni hind nii kõrge

Esiteks mõjutab toidukulusid tooraine hind. Teatavat mõju avaldab ka energiahindade tõus. Pluss üsna kõrged maksud. Teine punkt on tootmisettevõtete suured kulutused palgafondile. Mõned ettevõtted võtavad oma tegevuse stabiliseerimiseks laene, kasutades selleks veebisaiti odavkiirlaen.info, ja säilitada taskukohased tootmiskulud, teised eelistavad tõsta lõpptoodete hindu. Seega saab selgeks, et praegune olukord tuleneb mitme teguri mõjust, mida ei saa väga kiiresti fikseerida.

Võltsarveid leidub iga riigi igapäevaelus, sest seda tüüpi pettused võimaldavad teil saada head kasumit. Rääkides konkreetselt Eestist, on olukord siin hooajal halvenenud. Alates suve algusest, kui turgude ja messide kaubavahetus hoogustus, alustasid jõulist tegevust ka võltsitud pangatähti levitavad kurjategijad. Vaid ühe kuu jooksul tuvastati riigilinnas pealinnas 60 juhtumit, mis on poole vähem kui eelmisel aastal.

Tuleb märkida, et pettuste ulatus varieerub märkimisväärselt. Näiteks peeti kinni mitte nii kaua aega tagasi 17-aastane poiss, kes ostis võltsitud 50-eurose arve eest kaupu ja sai temalt raha. Noormeest polnud varem selliste kuritegude eest vastutusele võetud. On tõenäoline, et ta isegi ei teadnud, et tema omandis on võltsitud rahatähed, just nii, nagu ta petaks teisi isikuid.

Kuidas vältida võltsinguid

Eestis aktiveeruvad võltsijad

Olukorra olulise süvenemise tõttu soovitatakse Eesti elanikel olla eriti tähelepanelik. Kõigepealt on vaja hoolikalt uurida kõiki identifitseerimismärke, mis eristavad tegelikku riigi valuutat. See vähendab tõenäosust, et inimene langeb petturite trikkide eest. Lisaks tuli sel aastal ringlusse uus 50-dollarine arve, mille autentsust on väga lihtne kontrollida. Seda saab teha mitte ainult puudutades, vaid ka visuaalselt. Lisaks peaksite meeles pidama järgmisi näpunäiteid:

• sooritage oste ainult suurtes supermarketites ja kauplustes, kus on seadmeid, mis kontrollivad pangatähtede ehtsust;
• proovige mitte raha võõraste vastu vahetada, kui seda küsitakse;
• proovige enamasti kasutada sularahata maksevõimalusi;
• niipea kui inimene ostmisel raha sai, peate kontrollima vähemalt nende põhilisi identifitseerimismärke.

Kui räägime pankade teenustest, pole vaja muretseda. Kõik arved, mis on välja antud kiire laenud (kiirlaen), hoiused ja muud summad hoolega finantseerimisasutuste töötajad.Siin on võltsraha kasutamise tõenäosus täielikult välistatud. Seega, kui inimene soovib võtta laenu või kasutada mõnda muud programmi, saab ta seda teha ilma suurema mureta. Valida tuleb vaid pank, mis pakub sobivaid tingimusi, ja seda saate teha laenu refinatseerimise lehel. Vaadeldavate teenuste nõudluse tõttu on ka nende pakkujaid üsna palju. Samal ajal on tohutu valik laenuprogramme. Krediite antakse kinnisvara ostmiseks, raviks, taastusraviks, reisimiseks, praeguste probleemide lahendamiseks. Intressimäärad jäävad saadaolevatesse piiridesse.