Ajalooline Küütri 1 hoone paikneb keskaegsete Kraamipoodnike ja Küütri tänava nurgal, millest esimesed kirjalikud andmed ulatuvad XVI sajandisse.

Vaadeldav krunt asus 1734. a. Kraemerstrassel nr. 4 all ja selle omandiõigust põhjendasid pärast Põhjasõda dokumendid, mis tõestasid, et 1685. a. Tartu kodanik ja lihunik Daniel Lehmann oli krundi ja elumaja müünud leskprouale C. von Wikedenile. Tema tütrele ja väimehele, raeliikmele Johann Hille’le kuulusid 1737. aastaks lisaks veel kolm kõrvalkrunti.

Tartu südalinna laastanud 1775. a. tulekahjus põlesid maha nurgakrundil asunud puithooned. Järgnenud tänavavõrgustiku ja kruntide korrastamise käigus toimus 1781. a. ka number 4 ümbermõõdistamine ning samal aastal omanikuks saanud pastor Theodor Oldekop ehitas sellele kahe tiivaga kivimaja ja kivist kõrvalhooned.

Aastatel 1786-1850 oli kinnistu von Knorringute perekonna valduses. 1790. aasta kevadel hinnati kahekorruselise maja ja sellega seotud kõrvalhoonete (tall, tõllakuur jm.) maksumuseks 6396,94 rubla. 1830. a. oli maja 103 sülda suur ja kuulus I klassi linnamajade hulka, olles traditsiooniliselt koormatud võlakirjadega. 1850-1853. a omanikuks olnud Tartu Ülikooli esimene eestlasest vehklemisõpetaja Alexander Malström tõi vehklemisõpetuse oma maja soklikorruse ruumidesse.

1854. aastal ostis kinnisvara Emil von Stackelberg 4100 hõberubla eest ning alustas ümber- ja juurdeehitamist. Lisandus kolmas korrus, muudatusi tehti fassaadidesse. Põhihoonega liideti kaks ühekorruselist kõrvalhoonet Küütri tänava ääres, milledele samuti korruseid peale lisati. Nii muutus maja ülikooli peahoone vastasnurgal esinduslikumaks ja kõrgus vastas tänavaseina teiste majade omale. Hoone Ülikooli tänava klassitsistlik fassaad on tänaseni säilinud ilme omandanud just sellel ehitusperioodil.

1907. aaastal saadi luba Küütri tänava fassaadi muutmiseks, uue akna ja ukse tegemiseks I korruse tasandile. 1909. a. oli majaomanikuks L. Luiga, 1921. aastast Jaan Otter, Kino „Athena” asutaja. Esimene arhitektuurne lahendus kinona pärines Tartu tolleaegselt peaarhitektilt A. Potšekajevilt. Samaaegselt tehti põhjalik remont „esimesel korral kohvikumajas, mis seisab eraldatuna kinemotorkovi plaanist”.

Esialgse kinoruumi kaasaegsemaks ümberehitamist alustati 1926. aastal ja jätkus kuni 1929 aastani., arhitekt N. Willeri projekti järgi. Tema kavandas ka asukohad siseruumide kaunistamiseks mõeldud kipsskulptuuridele. Viimased telliti skulptor Ferdi Sannamehelt, kes koos oma õpilastega Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolist teostas II korruse vestibüüli ja saali dekoratiivlahendused. Tulemuseks sündis rikkalikema dekooriga kinohoone Eestis. Omanik oli aga noil aastail teinud palju võlgu ja sunnitud krundi koos kino ja kohvikuga 1929. aastal H. Pudersellile ja E. Kiipusele müüma.

Hilisematel aastatel tehti ümberehitusi põhiliselt kohvikuruumides (arhitektid 1927 ja 1939-1940 töödes A. Matteus, 1927 N. Kusmin). Kinos muudeti saali põrand kaldpinnaks, korrastati istekohti, aparatuuriruumi ja ventilatsiooni.

Tartu viiest kinost elas „Athena” ainsana üle II maailmasõja, kuid 1944. aastal muudeti vana nimi „Saluudiks” ja hiljem kohvikuosa restoraniks „Volga”. Viiekümnendatel ehitati kohvikuruumid ja ka kino ümber: kaotati ühine sissepääs nii kinno kui kohvikusse kino fuajeest ja muudeti kassade asukohta. Keeruline majanduslik seis ja ebamäärasus tuleviku suhtes viis kino sulgemiseni peale viimast seanssi 12. detsembril 1998. Oma uksed oli juba pea neli aastat enne kinni pannud naaber, rohkete ümberehitustega stiilituks muudetud restoran „Volga”.

Sajandivahetusel järgnes kogu kompleksi müümine erakätesse. Nüüdseks on Küütri 1 hoone taas kasutusse võetud– seekord konverentsi ja kultuurikeskusena. Lisaks on taastatud restorani kompleks, mis on renoveeritud järgides 20-30ndate  art deco stiili, mil seal tegutses kõrgseltskonna lemmikkkohvik.